Re: No idea what I'm doing here

[Victoria Brown]

"Mina ei kavatse neid praegu süüa, sõin just seda verd," lausus ta Katherine'le. "No ma võin siia jääda ja vaadata, et sa neid süütuid inimesi ära ei sööks," lausus ta veel juurde ja kõndis kahe inimese juurde tagasi.

Victoria tõusis nüüd istuli ja vaatas mis siin toimub. "Sa ei jõua nende eest ära joosta, nad on kiiremad kui sina," lausus Vicky siis poisile.

[Ralph Cloeten]

Ralphi tabas taas kergendus kui Elena lubas, et ta ei luba oma vampiiri sõbral meid kui süütuid inimesi süüa. Ta vaatas siis korra ärevalt Victoria poole ning ütles siis endiselt enesekindlalt "Ega ma nii kehva ka ei ole, ma usun, et jõuan"

[Katherine Pierce]

"See on vaid nali, Elena, meil on siin lõbus. " ütles Katherine ja läks nende juurde istuma. "Nii, rääkige mulle uudiseid, mul on igav" ütles Katherine ja seadis ennast mugavamalt istuma. "Jooksmine pole hea lahendus, sa võid muidugi proovida, aga Vici on ikka palju targem, kui sina kullake."

[Victoria Brown]

"Vampiirid ja libahundid on kiiremad kui inimesed. Sina jooksed paar meetrit ja ta võib sind juba seal paari meetri ees oodata," seletas siis Victoria selle Ralphile. Ta vaatas nende kahe vampiiritari poole.

"No Klaus on surnud. Mis veel, ahjaa Tyler on siis hübriid, tänu Klaus'ile. Alaric on ka surnud. Esther, kes on siis Klaus'i ema, see ärkas ka siis vahepeal surnust üles. Ta tahtis kõiki orginaale ära tappa. Siin on palju juhtunud, mida pole hea kuulda süütutel inimsetel," lausus Elena ja istus ka siis murule.

[Ralph Cloeten]

Ralph oli meelitatud kui talle kullake öeldi. Äkki ta ikka ei söö mind ära, kullake on vast hea märk, mõtles ta ja muigas ise samal ajal. "Ma ei väidagi, et ma sellest kenast neiust targem olen, kuid võin kihla vedada, et teeksin sulle 100's meetris pikkalt lutti," lausus Ralph enesekindlalt. Ta veidi isegi ise kahtles oma sõnades, kuid jätkas endiselt enesekindlalt. Ka Vici kahtles tema sõnades. Ju ma vist saan lutti, ma loodan, et ta minu väljakutset vastu ei võta, mõtles poiss, kes tundis, et teda kohe jooksus alandadakse.

[Katherine Pierce]

"Mm, me siis räägime hiljem, tule siis siia tunni aja pärast tagasi, ma lähen otsin paar ampsu." ütles Katherine ja vaatas noortele otsa. "Te ei mäleta sellest jutust siin mitte midagi, te tulite siia lihtsalt teavast vaatam ja juhtusite kokku. Te ei mäleta meid." Siis tõusis Katherine püsti ja kadus metsa. "Näeme Elena. Ja võid ka Damonile ja Stefanile teada anda, et ma olen tagasi ja ei kavatse minema minna."

[Victoria Brown]

"Bad idea," lausus Victoria naeratades. "Ma tean vampiiridest ja libahundidest nii palju tänu oma vanaemale, kes on mulle jutte neist rääkinud," lausus Vicky naeratades.

"Katherine, ära kavatsegi neid süüa," ütles Elena ähvardavalt Katherine'le.

[Katherine Pierce]

"Paar ampsu ei tee paha." ütles Katherine ja naeris. "Sa tahad neid sama palju kui mina Elena. Ära seda unusta, sa ei saa mind enam koletiseks pidada, sest sa oled ise samasugune." ütles Katherine ja vaatas haigla poole. "Täna võtan ma vist ikka verekotte, aga värsket verd on ka vaja, sa ei saa mind süüdistada."

[Victoria Brown]

"No seda küll jah. Tegelt ma üldsegi põgenesin sealt haiglast. Ilmselt Stefan ja Damon otsivad mind nüüd taga seal," lausus Elena. "No tegelt tahaks küll aga ma ei tapa süütuid inimesi selle pärast," ütles Elena sellepeale ja kõndis ka nüüd metsa poole. Ta ei tahtnud praegu eriti Stefan'i ega Damon'iga kohtuda, ta ei tea isegi miks.

Victoria lamas nüüd taas ja vaatas taevast.

[Ralph Cloeten]

"No kui ei tee võidu siis ei tee," lausus Ralph kergendunult. Tal oli hea meel, et ta ei pidanud end võidujooksus alandama. "Ma ei teadnud enne tänast, et vampiirid, libahundid ja nõiad üldse olemas on. Mõtlesin, et need on selle Potter Harry väljamõeldised," lausus siis Ralph pool naljaga pöördudes Vici poole ning rahunes. Kaks vampiiri olid lahkunud ja tundus, et täna jäetakse nad ellu. "Ei me ei mäleta midagi, isegi su nime mitte," lausus Ralph siis sarkastiliselt lahkuvale vampiirile, kes käskis tal kõik unustada. Esimese asjana teatan politseile, mõtles Ralph endamisi.

[Victoria Brown]

"Ta esitles meile end Elena'na aga tegelik nimi oli tal Katherine," lausus Victoria. "No ma ka ei teadnud seda, et nad olemas aga siia linna tulles mu vanaema rääkis neist kuna ta kasvas siin linnas üles aga kolis siit ära paarikümne aasta eest," lisas ta juurde ja ise vaatas taas samal ajal taevasse. "Siiani aetakse vampiire taga, neid on kergem kindlaks teha miski pärast. Vampiire ei ole siin koguaeg olnud aga mingi aja tagant neid sattub siia. Libahundid on aga koguaeg inimeste keskel elanud ja ka nõiad," lausus Vicky kõik mida ta peamiselt teadsi.

[Ralph Cloeten]

"Okei, nüüd ma mõistan," lausus Ralph, et avaldada tüdrukule tänu selgitamise eest. Tegelikult ei jõudnud talle ikka veel täiesti kohale, et ta just kaht vampiiri oli kohanud. Ta tahtis selle tõesti peast visata, nii nagu Katharine oli käskinud. "Niisiis kuhu me jäime?" päris ta püüdes teemat tüürida tagasi tavalistele teemadele. "Muidu homme on minu pool soolaleiva pidu, oleksin õnnelik kui sa ka läbi astuksid," lausus Ralph lahkelt ning naeratas. "Ma elan selles majas seal," lausus ta ning osutas ühele pargi kõrval asuvale korterile. "Korter 7," täpsustas noormees ja naeratas.

[Victoria Brown]

"Ahah, ma elan kuskil seal poole, vanaema majas," lausus Victoria ja näitas siis oma kodu asukohta. "No, eks ma tulen siis millagil läbi," lausus ta naeratades. Ega ka Victoria ei uskunud eriti, et ta nägi vampiire. Need olid tegelt esimesed vampiirid, keda ta kohtas selle aasta jooksul, mil ta on siin elanud.

[Ralph Cloeten]

Ralph vaatas, kuhu Victoria osutas ning kuuldes, et tüdruk tuleb peolt läbi oli ta rahul. "Väga hea," kiitas ta tüdruku otsuse heaks ning naeratas. "Mis sa tegid siin üldse enne?" päris siis noormees uudishmust ning samas tahtis vestlust üleval hoida. "Vaatasid niisama oma IME ARMAST taevast?" naljatas Ralph rõhutades "Ime armast"

[Victoria Brown]

"Vaatasin jah oma ime armsat taevast, muud pole nagu teha eriti praegu. Kodus oli igav ja seega tulin jalutama. Jalutamisega jõudsin siia parki ja istusin maha aga üsna pea lamasin ja vaatasin taevast," lausus ta naerdes ja vaatas endiselt taevasse.

[Ralph Cloeten]

Ralph viskus samuti neiu kõrvale pikali ning suunas oma pilgu siis taevasse. Kus oli mõistatuslikud ja erakordsed pilved ning kerge päikese valgus kumas läbi nende valgete puhmjate pilvemoodustiste. "Sinu taevas on tõesti Imeilus," lausus noormees siis ning pööras oma pea tüdruku poole. "Kuid mitte pooltki nii IME ARMAS kui sina," lausus noormees ning naeratas seejärel soojalt ja armsalt oma kaaslasele.

[Victoria Brown]

"Thanks," lausus Victoria naeratades vaid ja vaatas taevast edasi. Ta lihtsalt ei osanud midagi sellepeale öelda kuna see oli tegelt esimene kord kui ta üldse kellegiga enam vähem oma vanusega normaalselt suhtles. Muidu vahetas nendega ainult paar sõna ja kogu lugu. "Kui vana sa oled üldse?" küsis ta siis Ralph'ilt esimese küsimuse mis pähe tuli.

[Ralph Cloeten]

"Võta heaks," lausus Ralph lahkelt ning silmitses endiselt ma kõrval lebavat tüdrukut. "Ma olen ikka üsna vana," naljatles Ralph. Ta tahtis teha küll nalja vampiiri vanuse kohta, kuid siis mõtles ümber. "Oma 20 eluaastat turjal," lõpetas Ralph oma lause ning naeratas. Noormees lootis, et tema pidev sarkasm kena neidu ei tüüta.

[Victoria Brown]

"Seega minust 4 aastat vanem," lausus Victoria naeratades. Teda see sarkasm ei häiri ega tüüta. "Ehk siis ma olen 16 aastane alles," lausus ta naeratades ja vaatas endiselt oma ime armsat taevast.

[Ralph Cloeten]

"Okei.." vastas Ralph kui neiu oli talle oma vanuse avaldanud. "Sa käid siis siin linnas veel keskkoolis?" päris Ralph uudishimust. Ta suunas ka korra pilgu taevasse ning siis naases ta pilk Victorial ja ta jäi oma küsimusele vastust ootama.

[Victoria Brown]

"Käin jah," lausus Victoria ausalt. Ta valetab ainult siis kui seda tõesti vaja on muidu. Vicky jälgis endiselt seda taevast, ta isegi ei tea miks see taevas nii põnev on. Talle on taeva vaatamine juba vaiksest peale meeldinud tegelt.

[Ralph Cloeten]

"Selge," kinnitas Ralph. "Tead siis ka juba kelleks saada tahad?" päris Ralph üritades teemat üleval hoida. Ta suunas pilgu taas taevasse, pani käed pea alla ning hingas sügavalt oma suurtesse ninasöörmetesse värsket õhku. "Kena ilm täna," lausus ta viivu pärast.

[Victoria Brown]

"Kus juures ei tea," lausus Vicky naeratades ja jälgis endiselt taevast. "Ega on küll jah kena ilm," nõustus ta Ralph'iga ilma kohapealt.

[Ralph Cloeten]

"Okei, Noh sul õnneks aega ka veel," kinnitas noormees. "Peaks selle ilusa ilmaga midagi ette võtma," pakkus Ralph välja. Oli küll mõnus murul lesida ja kena tüdrukuga juttu ajada, kuid endiselt oli tal peas mõte, et täna oleks ideaalne kergelt trenni teha. Äkki ta isegi liitub ka, kahekesi on kka vahvam, mõtles noormees ning pööras oma pea siis korraks kõrvale ja naeratas tüdrukule ise mõtteid mõlgutades.

[Elena Gilbert]

"Peaks küll aga mida?" küsis siis Victoria Ralph'ilt kuna tal ei olnud mõttes ühtegi mõtet mida võiks teha. Ta hea meelega lesiks veel siin ja vaataks taevast aga tegelt peaks ikka midagi muud peale lamamise tegema, sellest saab ta suurepäraslt aru.

[Sponsored content]