It's raining, yeei~

[Rilla Redis]

Päike oli küll väljas, kuid vihma sadas. Eemal oli ka vikerkaar ja Electra'l oli seljas must kleit ning mustad kingad. Kleit ja tüdruku juuksed olid juba suhteliselt läbimärjad, ja ega tal teab mis soe ka enam ei olnud, kuid sellegi poolest oli ta oma sihtkohani välja jõudnud. Tüdrukul oli olnud plaanis surnuaial ära käia. Peamiselt lihtsalt igavusest, kuid ka selle pärast, et ta ei olnud seal ammu käinud. Vanavanaisa ja vanavanaema hauad tahtsid üle vaatamist. Kas need ikka alles on. Mitte, et keegi neid ära varastada tahaks, aga kes teab. Äkki on hauad liiga metsa kasvanud, või on haua plaadid katki.

OT: Ralph.

[Ralph Cloeten]

Ralph oli peale kerget tervisejooksu kodus pesemas käinud ning seejärel oli ta võtnud nõuks teha üks ringkäik oma uues kodulinnas. Ta oli juba külastanud kohaliku raamatukogu ning uurinud eemalt veidi Mystic Fallsi keskkooli, kus tema uus tuttav Victoria oma sõnade järgi õppis. Kui mees politseijaoskonnast möödus kaalus ta tõesti, kas anda korravalvuritele teada, et siin linnas on vampiirid, kuid siiski polnud vampiirid talle midagi teinud ning tõendeid ei olnud Ralphil ammugi. Kavalad vampiirid olid lihtsalt korra oma kihvu lehvitanud ja see oli ka kõik. Politseijaoskonda minek tundus mõttetu.

Nüüd jõudis Ralph surnuaeda. Uudishimust otsustas ta surnuaia väravatest sisse astuda. Ralphil polnud siin küll ühtegi sugulast ega tuttavat maetud, kuid siiski huvitus poiss surnuaia olemusest. Mine tea äkki siin linnas on veel zombid ka, mõtles ta endamisi. See ei tundunudki talle enam nii ebaloogiline.

Surnuaias oli rahulik ja paistis, et siin ei ole ainsatki inimhinge. Siiski, keegi oli. Uudishimust lähenes Ralph võõrale neiule. Ta tahtis linnas uusi sõpru leida ning haaras igast võimalusest kinni, et seda tõesti saavutada. "Hei," lausus Ralph ning naeratas. Tal polnud õrna aimugi kuidas vestlust jätkata, kuid vähemalt algus oli tehtud.

[Rilla Redis]

Ega politsei teda ausalt öeldes uskunud ka ei oleks, kui ta mingitest vampiiridest rääkinud oleks. Politsei vampiiride suhtest samuti midagi teha ei oleks saanud. Oleksid kõik ainult vampiiride janu kustutamiseks olnud. Electra võpatas selle hei peale ja pöördus kiiresti võõra poole. "Tere." lausus tüdruk rahunedes, kui avastas, et tegu ei ole mingi vampiiriga, kes teda ära hakkida tahaks. "Miks sellise ilmaga õues?" küsis ta siis suht kummalise sõnastusega küsimuse. Nagu näha, siis poisil polnudki vestluse jätkamiseks vaeva näha vaja.

[Ralph Cloeten]

"Vabanda, ma ei tahtnud ehmatada," lausus Ralph nähes, et tüdruk oli ehmatanud. Kui tüdruk küsimuse esitas suunas Ralph oma pilgu taevasse. Vihma tibutas ta näole, üsna peagi keeras ta pilgu tagas tüdrukule, et küsimusele vastata. "See vihm tuli üsna äkki! Ma tegelikult olin kergel ringkäigul. Olen siin linnas uus. Olen Ralph muidu," tutvustas mees ennast ning naeratas sõbralikult. "Pealegi mul pole vihma vastu midagi. Mõtlesin ikka, et lõpetan alustatu, noh ringkäigu ma mõtlen ning näe jõudsingi oma ringkäiguga siia ja kohtasin sind," lisas ta taas sõbralikult.

[Rilla Redis]

Electra noogutas kergelt. "Ma olen Electra." tuli end nagu vastu ka tutvustada, võimidagi. Viisakas oli ilmselt ja kuna parasjagu oli ka kena ilm siis tal ei olnud tuju nagunii mossitada ja vait olla. Electra tujud sõltusid üldse väga palju ilmast.

[Ralph Cloeten]

"Meeldiv tutvuda," lausus Ralph viisakalt. "Ma vaatan, et sul ei ole ka midagi selle vastu, et vihma sajab," sõnas siis Ralph jutujätkuks ja naeratas. Ta suunas korra pilgu veel taevasse, kust langevad külmad vihmapiisad ta silmad pilukile sundisid. Seejärel naases ta oma pilguga tüdrukule. Electra juuksed olid läbimärjad, tundus, et tüdruk oli juba päris kaua siin, vihma käes olnud. "Ega sul külm ei ole?" päris siis Ralph hoolitsevalt.

[Sponsored content]