Re: No idea what I'm doing here

[Ralph Cloeten]

Ralph ei tahtnud kohe oma treeningu ideed pakkuda, et mitte pealetükkiv olla ning lausus siis selle asemel hoopis: "Ma ei tea. Ma mõtlesin, et äkkis sinul on mõni hiilgav idee," Ta vaasta tüdrukule silma ning naeratas ja sõnas siis: "Või tahad siin veel lesida, või hoopis tahad, et ma su rahule jätaks," Ralph võis vahel küll ehtne tüütus olla, kuid siiski lootis mees, et tütarlaps temast just lahti saada ei taha.

[Victoria Brown]

"Hmm... mul pole ühtegi ideed mida teha aga niisama lesida on ka igav," ütles ta naeratades ja tõusis istuli. "On sul mõnda ideed mida teha?" küsis ta siis Ralph'ilt naeratades ja jälgis enda ees olevat puud nüüd.

[Ralph Cloeten]

"Noh mul üks idee on, aga ma ei tea kas sulle see meeldiks," lausus mees natuke aralt. Tema ideedest ei saanud tavaliselt asja nii, et ta ei käinud neid ka väga suure õhinaga välja. Ralph märkas, et tüdruk silmitseb nüüd puud. Ennem vaatas taevast, nüüd puud, olen ma siis nii kole, et mu poole isegi ei kõlba vaadata, mõtles ta endamisi. "Kuule sa võid vahepeal mulle otsa ka vaadata, mu pilk pole surmav ja ega ma nii kole ka nüüd ei ole," lausus noormees häbelikult. Ega ta just väga ilus ka ei olnud just, aga.. Ralph lootis, et tüdruk nüüd tema sõnavõtu peale ei pahanda.

[Victoria Brown]

"No seda küll jah," lausus Vicky vaikselt. Ta siis vaatas Ralph'i poole. "Happy?" küsis ta naerdes. "Mis mõte siis sul on, kui ei meeldi siis tuleb leida mõni teine idee lihtsalt," lausus ta naeratdes.

[Ralph Cloeten]

"Super happy," lausus Ralph ning naeratas. Tal oli hea meel, et tüdruk tema sõnade peale ei pahandanud. Tuleb vist oma idee välja käia, mõtles poiss. "Ei ma mõtlesin, et täna selline ilus ilm, et peaks kerge treeningu tegema, kerge tervise jooks ja midagi sellist," ütles mees siis viivu pärast. "Peab ikka end vormis hoidma, mine tea muidu saangi vampiirilt 100s meetris lutti," lisas ta sarkastiliselt ning naeratas.

[Katherine Pierce]

"Tahad võidu teha, supermees?" Katherine astus puu tagant välja ja viskas tühja verekoti minema. Ta oli neid haiglast päris palju varastanud. "Kui sa mulle jooksus ära teed, siis ma luban..." Katherine naeratas, "Ma luban, et ma ei tapa teid. Vähemalt mitte täna."

[Ralph Cloeten]

Pagan küll, et tal see jooks ka meelest ei lähe, mõtles Ralph kui taas tekkis võimalus jooksuvõistluseks. Mees kaalus kas öelda lihtsalt, ei ei ma tegin nalja või tõesti võtta oma kaotus alandlikult vastu. Ta otsustas üritada võidujooksust kuidagi välja vingerdada. "Täna on põhja tuul," alustas ta äkki ning tõstis nimetissõrme õhku. "Mis tähendab, et...." jätkas ta, kuid midagi head ei tulnud pähe. "Noh tähendab, et sinul on eelis, sest sa oled europiid, mina aga negriid. Oleks lõuna tuul siis saaksid sa lutti, supernaine," See kõlas küll natuke tobedalt, kuid Ralph üritas seda selgitusega siluda: "Tead küll, et mustad on paremad jooksus ja valged ujumises. Tuul mõjutab ka seda. On lõuna tuul on minul eelis, on põhja tuul nagu täna on sinul eelis," Ralphile tundus, et ta jättis tõesti endast totra mulje, kuid võidu ei tahtnud ta joosta. Alandav kaotus oli viimane mida ta vajas. "Ja mis söömisesse puutub, siis ära liiga palju ka täna söö, mine tea palju kaloreid selles veres oli, mida sa just jõid ja pealegi mu veri maitseb väga halvasti," kinnitas Ralph ning lootis, et vampiir viskab võidujooksu ja vere imemis mõtted peast.

[Katherine Pierce]

"No ma võin ju panna ka lõunatuule puhuma, kui see sulle rohkem meeldib." Katherine naeris. "Kas sa oled oma verd kunagi maitsnud? Aga ära muretse, mul on kõht juba täis, mõneks tunniks ehk." Siis keskendus Katherine taevale ja kohe hakkas puhuma kerge lõunatuul, mis tõi kohale paksu udu. "Oih, udu ma ei tahtnud tekitada. Noh, täis kõhuga on alati raskem midagi teha, sa ju tead seda tunnet." Katherine tõmbas välja uue verekoti ja hakkas sealt jooma. "Kas tahad ka natuke verd proovida, ehk suudad siis kiiremini joosta?"

[Ralph Cloeten]

Misasja, mida siis vampiirid üldse teha ei oska, imestas poiss ning nägi kuidas tuul tõesti lõunasse keeras. "Ei ei see pole õige lõuna tuul," alustas Ralph oma vastu väidetega. "Usain Bolt jookseb ka ainult teatud tuulega ja pealegi see udu annab taas sinule eelise, sest sinu vampiiri silmad näevad minu omadest paremini," vaidles Ralph endiselt totralt vampiirile vastu.

Kui Katharine verekoti välja tõi läks Ralphil süda pahaks. Ta ei kannatanud väga verd. Mees oli natuke nõrganärviline ja veri talle ei meeldinud. Ta pööras pilgu ära ning ütles siis: "Ma jätan vahele, kõht üsna täis veel," kinnitas Ralph ning hoidis pilku endiselt kõrval. Ta ei suutnud verd vaadata.

[Katherine Pierce]

"Peaks ütlema, et totrat juttu mina ajada ei oska." tunnistas Katherine. Tal oli juba päris lõbus. "No eks proovida võiks ju ikka joosta, aga sa kaotad ja see pole põnev." Katherine kallutas pead, kui poiss pilgu eemale pööras. "Sulle ei meeldi veri? Siis on mul sust kahju, et sa Mystic Fallsi elama sattusid. Siin näeb verd kogu aeg." Vampiir võttis välja veel ühe verepaki ja hakkas seda aeglaselt sööma.

[Ralph Cloeten]

"Proovida joosta, mis sa arvad, et ma tulin siia nalja tegema," lausus Ralph naljaga pooleks. Ta nägi, et vampiri tüdrukul on juba üsna lõbus ning otsustas proovida end teistmoodi lõunasöögiks sattumisest päästa. Ta pontsatas Katharine kõrvale istuma, mitte liiga lähedale, et mitte vere lõhna tunda. "No väga kahju ei ole, sest siin on päris palju ilusaid inimesi," lausus Ralph. "Vere kannatan ehk ära," lisas ta ning naeratas. Ta lähenes vampiirile vaikselt. Äkki on sarmist abi, mõtles mees endamisi. Ligi ajada ta oskas, kuid kõigile ei pruukinud see meeldida. "Kuule aga supernaine teeks nii, et sa mind ikka ei söö, või kui sööd siis ehk jätad mind mõneks eriliseks tähtpäevaks," lausus ta naljaga pooleks.

[Elena Gilbert]

"See sinu idee pole eriti paha muidu aga jahm verd näeb siin põhimõteliselt igapäev," lausus lõpuks midagi ka Victoria, kes oli vahepeal kuulanud pealt mida siin räägitakse. "Ega trenn oleksi hea mulle kuna jahm pole ammu eriti midagi peale istumise ja lamamise niisama teinudki," ütles Vicky naeratades. Ta ei viitsinud nende mõtetul teemal eriti rääkida.

[Katherine Pierce]

Katherine tundis vere lõhna, mis poisi sees tuksus. "Kui sa teaksid, mis sulle hea on, siis sa hoiaksid eemale." urises Katherine. Ta muutus hägusaks ja järgmine hetk oli juba eemal puu najal, selleks oli kulunud võib olla pool sekundit. "Kas nii kiiresti sa joosta suudad?" küsis Katherine ja viskas oma verekoti minema, nii, et see puult lehti maha lõi. "Ma võib olla isegi säästan sind, mul on kõht täis." mõtiskles Katherine ja toetus puule. "Ma arvan, et ma jätan teid siia kahekesi, teil tundus päris tore olevat. Kas ma olen ennast tutvustanud üldse, või olen ma ebaviisakas? Mina olen Katherine, Katherine Pierce. Rõõm tutvuda, ma ehk ilmun sinna peolegi." lausus Katherine ja kadus siis joostes haigla poole.

[Ralph Cloeten]

Ralph ehmus ning tõmbus eemale. "Võibolla suudan," lausus ta endiselt kangekaelselt. Nad suudavad tõesti väga kiiresti joosta, imestas Ralph. "Nägudeni, supernaine" lausus Ralph siis ning tundis kergendust, et vampiir lahkus. Kus ta üldse peost teab, ehk see on ka mingi võime, head kõrvad või midagi sarnast, mõtles mees. "Lähme siis jooksma?" päris Ralph ning vaatas naeratades Victoriale otsa.

[Elena Gilbert]

"No lähme," ütles Victoria ja tõusis püsti. "Vampiiridel on muidu ka väga hea kuulmine, nad võivad kuulda teiste juttu juba paari meetri kauguselt," seda ütles Vicky niisama, ta ei isegi miks ta seda ütles aga see oli vajalik info vampiiride kohta. Ta vaatas ka siis Ralph'i poole naeratades.

[Ralph Cloeten]

"Ma käin siis kodust läbi, panen trenniriided selga," lausus Ralph. "Tahad kaasa tulla või käid ka kodust läbi?" päris siis Ralph. Kui tüdruk vampiride head kuulmist selgitas lausus Ralph seepeale: "Siis on selge, et ta peost teab."

[Elena Gilbert]

"Ma käin ka siis oma kodus ära, kuna jah teksades pole just kõige mugavam ilmselt joosta," lausus Victoria naeratades.

[Ralph Cloeten]

"Selge see," lausus Ralph naerdes ning hakkas oma kodu poole minema. "Näeme siis," lausus ta naeratades ning lehvitas seejärel Victoriale.

[Elena Gilbert]

"Näeme jah," lausus Victoria ja kõndis ka siis oma kodu poole.

[Sponsored content]